Teadmusjuhtimine kodutöö nr1

Ülesandeks oli lugeda etteantud valikust üks artikkel ja selle põhjal vastata küsimustele.

Valisin artikli “Understanding knowledge management and information management: the need for an empirical perspective.” Bouthillier, F. and Shearer, K. (2002).

  1. Millised on artikli peamised seisukohad?

Artiklis räägitakse kahest sarnasest mõistest teadmusjuhtimine(KM – knowledge managment) ja infojuhtimine(IM – information management). Artikli eesmärk on näidata et KM ei ole ainult konsultatsiooni firmade väljamõeldis ja huvi, et ennast müüa, vaid selle järele on vajadus ja huvi ka teise suunitlusega ettevõtetel.

  1. Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Kuna artikkel on avaldatud aastal 2002, mil KM oli alles leviv teadus, siis oli suur osa artiklist pühendatud sellega seonduvate mõistete ja printsiipide tutvustamisele.

Selgitatakse mõisteid andmed (data), informatsioon (information), teadmus (knowledge) ja intelligentsus(intelligence).  Artikli autor toob välja, et ka nende mõistete puhul ei ole tegelikult ühtset arusaama.

Samuti selgitatakse ka mõiste vaikiv teadmus (tacit knowledge ) ja väljendatud teadmus(explicit knowledge) erinevaid arusaamu. Väljendatud arusaamad on need, mida saab kirja panna, oragniseerida ja lihtsasti jagada. Seetõttu peavad mõned teadlased seda sorti teadmust infojuhtimise, mitte teadmusjuhtimise osaks(Mertenson 2000). Vaikivat teadmust on aga defineeritud mitmekesisemalt. Vaikivat teadvust on kirjeldatud kui tegevuspõhist teadmist, mida on raske kui mitte võimatu väljendatud teamusena sõnastada või väljendada (Nonaka ja Takeuchi 1995). Vaikva teadmuse keerukust sõnastada on seletatud ka sellega, et „me teame rohkem kui me saame öelda“ ehk siis me ei ole teadlikud kogu oma teadmiste mahust (Polanyi 1962). Samas tuuakse välja, et vaikvat teamist saab siiski edasi anda läbi sotsiaalse suhtluse ja interaktsiooni(Nonaka ja Takeuchi 1995).

  1. Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Autor toob välja, et teadmusjuhtimises on oluline osa teadmiste ja teadmuse jagamisel organisatsiooni või kogukonna tasandil. Infojuhtimises ei ole jagamine niivõrd oluline, ollakse rohkem orienteeritud info kogumisele, kontrollimisele ja säilitamisele. Teadmusjuhtimine võtab lisaks infojuhtimisele arvesse ka vähemformaalseid teadmisi.

Autor toob infojuhtimise ja teadmusjuhtimise kui teadusharu arengus välja sarnasuse: Kui informatsioonijuhtimine kui teadusharu oli tekkimas, siis väitsid andmete juhtimisega tegelevad teadlased, et informatsiooni juhtimine ei ole midagi uut, siis praegu väidavad informatsiooni juhtimisega tegelevad teadlased, et teadmusjuhtimine ei ole midagi uut, vaid infojuhtimise osa.

  1. Millised on peamised järeldused, soovitused?

Kuigi KM on alles uus teadusharu ja sellel on küllaltki suur ühisosa IM, siis on organisatsioone, kes KM oma ettevõttes praktiseerivad.

Eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõttete lähenemine ja kasutamine KM on natukene erinev. Peamiselt keskendustakse vaikiva teadmuse edasi andmisele. KM saaks potentsiaalselt palju kasu, kui võtta üle IM protsesse teadmuse jagamisel.

  1. Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Artiklis on uuritud kuue erasektori ja avaliku sektori ettevõttet, kes on öelnud, et nad tegelevad teadmusjuhtimisega oma ettevõttes. Ettevõtete valikul lähtuti sellest, kas on piisavalt kirjeldavat materjali, info pidi olema uuem kui aastast 1998 ja eraettevõtted ei tohtinud olla konsultatsioonifirmad.

Uuriti KM kuues valdkonnas: eesmärgid, teadmusi, mida juhitakse, teadmuse allikad ja kasutajad, teadmusjuhtimise protsessid, kasutatavd meetodid ning kasutatav tehnoloogia. Uuritavad küsimused olid, kas neis kuues valdkonnas on midagi organisatsioonides sarnast või erinevat, kas era- ja avalikus sektoris on erinevusi ning millised meetodid iseloomustavad KM.

Üldiselt oli tegemist põneva artikliga, mis aitas kinnistada teadmusjuhtimise mitmeid mõisteid ja natukene leevandas minu skepsist teadmusjuhtimise kui teadusharu suhtes. Olen rahul, et valisin selle artikli, kuigi alguses kaalusin võtta pealkirja järgi kõige skeptilisemat artiklit.

Loetud artikkel:

Bouthillier, F. and Shearer, K. (2002). “Understanding knowledge management and information management: the need for an empirical perspective.” Information Research, 8 (1), paper no. 141 [Available at http://InformationR.net/ir/8- 1/paper141.html]

Viidetud kirjandus samast artiklist:

Martensson, M. (2000). “A critical review of knowledge management as a management tool.” Journal of Knowledge Management4, 204-216.

Nonaka, I. and Takeuchi, H. (1995) The knowledge creating company: how Japanese companies create the dynamics of innovation. New York: Oxford University Press.

Polanyi, M. (1962) Personal knowledge. Chicago, IL.: University of the Chicago Press.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s