Neljas teema

Kodusetöö juhend: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/20/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine-3/

Seekordseks koduseks ülesandeks oli testida erinevaid vahendeid. Mitmeid neist olen varasemalt kasutanud. Üldiselt meeldivad mulle vahendid, mis teevad pikas perspektiivis minu elu lihtsamaks. Tihti olen valmis panustama aega mõne rakenduse või vidina kasutamisse kui ma tean, et see teeb hiljem minu elu kuidagi lihtsamaks. Vahendid, millel on ainult sotsiaalne mõõde jäävad minu jaoks tihti kaugeks ja pikaajalist kasutust nad ei leia. Nii olen näiteks kaks korda alustanud Instagrami kasutust, aga mõlemal korral küllaltki varsti lõpetanud.

Esimene vahend on Feedly. Feedly-t hakkasin kasutama hetkel, mil Google teatas, et google reader  lõpetab tegevuse. Olin selles uudises pettunud, sest reader kuulus minu igapäevaste tööristade hulka. Põhjus, miks Feedly kasuks toona otsustasin oli see, et Feedly oli loetu põhjal kõige sarnasem Google readerile. Mäletan, et alguses oli paar asja, mis mulle readeri juures meeldisid rohkem kui Feedly puhul, aga kuna ma neid täpselt ei mäelta ja Feedly-t kasutan senini, siis olid need pigem eripärad, millega oli võimalik harjuda.

Selle ülesande raames proovisin, kuidas Feedlysse saab lisada korraga rohkem kui ühte RRS voogu. Selleks kasutasin meie kursusekaaslaste blogisid. Aadressid sain EduFeedr-st. Lihtne oli neid ühe korraga lisada sellisel kujul nagu need olid EduFeedris, aga selle kaudu jõudsid Feedlysse ainult selle ainega seotud postitused. Soov oli aga saada kõik postitused. Otsisin juhendeid ja leidsin, et on olemas tööriistad, mis blogide aadressidest teevad Feedlyle  söödava OPML faili. Proovisin tööriista, mis sellega hakkama võiks saada. Veebileht andis uues aknas koodi. Proovisin seda sobivana alla laadida või salvestada ja seejärel Feedlysse importida. Proovisin korduvalt ja peab tunnistama, et mina sellega paraku hakkama ei saanud.

Twitteri konto on mul varasemalt olemas olnud, aktiivselt seda kasutanud pole. Tegin oma esimese postituse. Keeruliseks osutus teksti, lingi ja hashtagi mahutamine ettenähtud tähemärkide piiresse. Huvitav on see, et kasutasin kolme hashtagi #opikeskkonnad #haridus #tehnoloogia, aga kui ma neid hashtage vaatasin, siis enda postitust sealt ei leidnud. Väikse otsingu peale leidsin, et asi võib olla selles, et ma ei ole aktiivne Twitteri kasutaja ja minu konto võib olla ebapiisavalt täiendatud. Ma ei usu, et ma Twitterisse ise nii pea hakkan sisu tootma, pigem jätkan selle kasutamist paari kanali jälgijana.

IFTTT-i proovisin kunagi ammu, siis jäi minu jaoks puudu võimalus telefoni seadeid sellega muuta. Soov oli, et mõnede äppide puhul lubab telefoni pööramisel ekraani suunda muuta ja teiste puhul mitte. Enam mul sellise retsepti järgi vajadust ei ole. Küll, aga leidsin nüüd enda jaoks paar muud vajaliku retsepti võimalus. Esiteks kuna ma unustan tihti telefoni laadida enne kui see päris tühi on, siis panin teavituse, et pane telefon laadima ja ka ilma teavituse proovisin ära. See vidin mulle meeldib.

Muudest lahendustest on Evernote, Pocket, Skype, Hangouts, AnyMeeting ja Doodle suuremal või vähemal määral minu kasutatavate vahendite hulgas ja tunnen ennast neid vahendeid kasutades mugavalt. Võib-olla suurim muutus nende kasutuses toimus sügisel Evernote kasutuses. Varasemalt kasutasin evernote todo listi, poenimekirjade, märkmete jms tegemiseks. Sügisel avastasin aga selle mugavuse leongute konspekteerimisel, eriti võrreldes Wordi või Google Drive konspekteerimisega. Suurim eelis on märkmete leidmise lihtsus tag-de abil ja erinevate märkmete vaheline kiire liikumine ning kaustades surfamise ära jäämine.

Täiesti uutelst lahendustest katsetasin kolme vahendit: DeliciousMendeley ja Diigo. Neist viimane oli sümpaatseim oma võimalusega Chrome veebilehitsejas lihtsalt teha märkmeid ja screenshote. Seda plaanin ka edaspidi kasutada.

Neil päevil otsisin ka projektide jaoks vahendit, mis aitaks projekti liikmete ajakasutusel ja tööde edenemisel silma peal hoida. Selleks ideaalset vahendit ei leidnud, aga leidsin ühe tööriista, mis aitab enda ajakasutust analüüsida: RescueTime. Rakendus tuleb arvutisse installida ja see hakkab ise taustal jooksma, kogudes infot, milliseid rakendusi ja veebilehti arvutis kasutatakse. Kasutaja saab hiljem vaadata oma ajakasutust ja seda kui palju aega erinevate tegevuste peale on kulunud. Mind on see esimestel päevadel nii palju motiveerinud, et ma ei veeda teadlikult liiga palju aega lehtedel,  mis on minu suurimad ajaraiskajad, sest ma tean, et mulle ei meeldiks vaadata hiljem RescueTime aruannet, mis näitab, et ma raiskan päevadel, mil peaksin kõvasti tööd tegema palju aega mõtetustele. Loodan, et see efekt säilib ka järgmise aastani ja edasi.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s