Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Kodutöö juhend: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/31/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/

Lugesin põnevat artiklit (Hakkarainen), mis  tutvustas trialoogilist õpi käsitlust. Minu jaoks oli see kontseptsioon uus ja tekitas seetõttu alguses päris palju segadust. Hiljem rohkem mõtteid ja koostöös viimase koolituste nädalavahetusega, kus olin nii koolitaja kui ka tudengi rollis palju ideid.

Trialoogilise õpikäsitluse kohaselt ei ole fookuses enam õppija ja see, kuidas õpilane õpib, vaid pigem see, mis koostöös teist õppuritega valmib.

Joonis 1.

Joonis 1.

Joonisel 1 on trialoogilist õpikäsitlust tutvustav ja võrdlev mudel. Joonisel on välja toodud kaks nö eelnevat õppimisviisi. Esimene neist on teadmiste omandamine (agent joonisel 1), kus õpilane peab suhestuma ja vastu võtma uue teadmise, tema liigset panust õppimise ei oodata. Minu jaoks sarnaneb see enim biheivioristlik õpikäsitlusega. Järgmine on teadmiste jagamine (knowledge community joonisel 1). Oluliseks peetakse teadmiste jagamist ja õpitu üle arutlemist kaasõpilastega. Minu jaoks sarnaneb see väga sellega, mida soovitakse praegu koolides edendada, et õppijad läbi sotsiaalse suhtluse omandaksid uusi teadmisi ja arutledes omandaksid ka sotsiaalseid oskusi.

Kolmnurga tipus on trialoogiline õpikäsitlus, mis tegeleb uue materjali loomega. Trialoogilise õpikäsitluse eelduseks on teadmiste omandamine ja teadmiste jagamist kaaslastega. Selles õppeetapis luuakse varasemalt õpitu põhjal uut teadmist. Sellist õpikäsitlust nähakse kui analoogiat teadmuse loomele, innovatsioonile, uute ideede loomisele.

Trialoogilise õppimise kuus põhilist tunnusjoont on:

  1. Fookus on jagatud õpiobjektil, mida koos luuakse
  2. Pikaajaline püüe teadmiste arengule
  3. Teadmiste loomine toimub keskkonnas, kus on individuaalsete ja rühma tegevuste interaktsioon
  4. Õppimisse praktiliste probleemide kaasamine
  5. Õigete tehnoloogiliste vahendite kasutus
  6. Areng toimub läbi muutuste ja reflektsiooni

Selline õpikäsitlus tundub mulle väga põnev ja selle rakendamine õpisituatsioonis hädavajalik ja seda just uue sünteesi tõttu. Areng ei saa toimuda kui me ei julge ise midagi uut välja mõelda. Minu jaoks on julgus uuenduslike ideid välja mõelda ja julgus neid katsetada harjumus nagu iga teinegi. Ei saa nii, et väikse lapsega kordagi teatris ei käi ja siis loodame, et ta täisealisena teatrit armastaks. Sama on ka uuenduslike ideedega. Juba lapsena tuleb soosida uuenduslike ideede mõtlemist. Isegi kui see ei ole maailmas midagi uut, aga selle lapse jaoks on see üliäge idee, siis tuleks anda talle võimalus seda ise järgi teha ja kui ongi mõni teadlane tema pakutud idee juba teoks teinud, siis sea talle pärast tutvustada.

Samas näen ka ohukohti, mida saab teadliku tööga ennetada. Kui alustada kohe trialoogilisest õpikäsitlusest jätmata tähelepanuta olulisemad faktiteadmised, kriitiline mõtlemine ja infootsingu oskused, siis võivad õpilased teadmatusest uskuda pseudofakte, mis omakorda võib viia alusetutele ja vääradele järeldustele. Seega peame me tähelepanu pöörama ka nö iganenud õpetusviisidele ja loengumeetodile. Lihtsalt tuleb leida tasakaal, kus ühtki komponenti ei saa liiga palju. (Lihtsam öelda kui praktikas ellu viia)

Tunnen praegu, et õpetajana oleksin võinud kasutada trialoogilst õpikäsitlust rohkem ja julgemalt. Olin neid kütkeis, et õpilased õpivad matemaatikat kõige paremini läbi harjutamise. Harjutamisest sai kohati justkui eesmärk omaette.

Ometi selle artikli lugemise ja Sugata Mitra väga inspireeriva kõne järel hakkasin mõtlema ehk oleks efektiivsem õpijuhendite koostamine. Paratamatult peavad õpieesmärgid kattuma PGS-is väljatooduga, seetõttu liiga kõrvale ei saa astuda,  aga õnneks on eestis õpetajal küllaltki vabad käed. Idee oleks siis see, et õpilased saavad kätte teema ja probleemülesande. Kursuse lõpuks peavad nad esitama juhendi kuidas seda probleemülesannet lahendada. Probleemülesanne peaks olema piisavalt keeruline, et kui õpilane oskab seda lahendada ja lahendust selgitada, on tal teema selge. Ja miks mitte ei võiks need olla video kujul ja neist saaksid abi teised õpilased teistes eesti koolides või klassi- ja koolikaaslased. See oleks väga hea viis saada õppimisega seotult positiivset tähelepanu.

 

Kasutatud kirjandus:

Hakkarainen, K. & Paavola, S. Toward trialogical approach on learning.

Seotud viited:

Sugata Mitra TED kõne: https://www.ted.com/talks/sugata_mitra_build_a_school_in_the_cloud

Sugatra Mitra kõnes kirjeldatud pilves kool: https://www.theschoolinthecloud.org/

 

Muud mõtted, mis see artikkel peas vallandas:

Seoses oma tööga haridusvaldkonnas, samal ajal enam mitte koolis õpetada, annab see aega hariduslikeks mõtisklusteks. Reedeses Noored Kooli seminaris tõi üks osaleja repliigina välja järgmise väite, et kui meie kasutame põhikoolis ja gümnaasiumis väga uuenduslike õpimeetodeid ja õpilased harjuvad niimoodi õppima, nad reaalselt õpivad ju ja siis lähevad ülikooli, kus on loengu meetod loengu meetodi järel, kuidas nad siis hakkama saavad sellega. Esialgu, ei pööranud ma sellele tähelepanu, aga seda artiklit lugema hakates sain aru, kui oluline on tasakaal ja see tasakaal ka õpimeetodite vahel. Eriti oluline veel siia juurde nende mõtestamine, kuidas neid rakendatakse ja kuidas õppijana neid kõiki enda kasuks maksimaalselt ära kasutada. Ja kas see peakski nii olema, et ülikoolis on loengu meetodid? Tööandjad justkui kurdavad, et ülikooli lõpetajad ei vasta nende ootustele ja seda mitte ainealaste oskuste vaid sotsiaalsete oskuste pärast. Globaalselt u 17-18% tööandjatest ütlevad, et neil on raskusi sobivate töötajate leidmiseks just sotsiaalsete oskuste puudumise tõttu (Maailma pank 2015). Seega ei saa öelda, et ülikoolis peaks justkui loengumeetodeid kasutama ja see oleks ainuõige. Õnneks on ülikoolides õppekavasid, kus suurem osa aineid tundub olevat mitte loengu meetodil ja peab tunnistama, et see on palju väsitavam, sest ei saa olla passiivne, pidevalt peab õppima.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s