aine “Haridustehnloogilised uuringud ja evalvatsioon” kodutööd

Olen selles aines piinlikult vähe kodutöid avaldanud. Osad neist olid mul tegelikult juba alustatud, aga olid poolikud. Võtsin ennast kätte ja lõpetasin nad käik ära. Ei hakkanud eraldi postitusi tegema, vaid koondasin kõik ühte kokku.

1. Kodutöö

https://ifi7056.wordpress.com/2016/02/07/iseseisev-too-1/

Leia üks õpikeskkond või digitoega õpistsenaarium, mis kasutab käitumuslikku õppimist. “Seosta käitumusliku õpikäsitluse karakteristikud õpidisaini elementidega ja tee konstruktiivset kriitikat.

Valisin keskkonnaks Quizlet. Quizlet on keskkond, mis aitab õppida sõnu või mõisteid koos tõlgete/selgitustega. Õppimiseks on mitu erinevat tasandit:

  • kas vaadata kaarte, kus on ühel pool sõna ja teisel pool selgitus,
  • saad harjutada sõnade kirjutamist, nii et näitab tõlget või vastupidi, et näed sõna ja pead kirjutama tõlke,
  • kuuled sõna ja pead harjutama selle kirjutamist,
  • saad teha testi, et teada saada kui palju sul juba selge on ja mis sa praegu hindeks saaksid,
  • otsida paare,
  • või mängida kosmose mängu.

Õppimise algatab õppija, kes valib, millist eelnevalt nimetatud varianti ta soovib õppimiseks kasutada. Sõltuvalt valitud viisist hakkab programm õppijale ette andma sõnu. Sõnad on ette määratud keskkonnast valitud sõnade seti järgi. Sõnade seti võib õpilastele koostada ja määrata õpetaja, kes need eelnevalt sisestab ja jagab õpilastega linki või võib õppija ka valida juba teiste õpetajate/koostajate poolt loodud settide vahel.

Keskkonna kasutamise eesmärk on need sõnad selgeks saada, seega drillitakse sõnade/mõistete kirjutamise/tundmise/teadmise oskust. See, millist neist täpselt drillitakse sõltub juba õppurist, tema soovidest ja soovitud õpitulemusest. Mulle meeldib, et õpilane saab ise valida, millist meetodit ta valib, sest nii saab õppur vastavalt oma eelteadmistele valida alguses kas lihtsama või keerulisema alguspunkti.

Kõigil juhtudel peale sõnakaartide vaatamise saab õpilane kas pidevalt või lõpus tagasisidet kuidas tal läheb. Testi variandi puhul lahendab õpilane kõik ülesanded ja lõpus saab tagasisidet. Tagasisidet saab ta iga küsimuse kohta eraldi (joonis 1) ja koondhinde ning protsendi näol (joonis 2).  Muude variantide puhul saab õpilane kohe teada, kas ta vastas õigesti või valesti ning sõnade kirjutamise juures näitab koha ära ka mis on õige vastus ning loeb kokku õigeid ja valesid vastuseid. Paaride otsimise mängus muutub vale paar punaseks ning kosmosemängu puhul kui mängija ei vasta etteantud aja jooksul õigesti küsitud mõistele, siis tuleb mõiste lihtsalt mehhaaniliselt läbi kirjutada (joonis 3).

Mulle tundub selle keskkonna suurim pluss olevat see, et õppija saab vastavalt oma võimetele ja huvidele valida kuidas ta need mõisted/sõnad ikkagi selgeks õpib. Teisalt võib see olla ka miinuseks õppijate puhul, kes ei ole väga iseseisvad ja kellele tuleb täpselt öelda, mida ja kuidas teha. Keskkonna eesmärk on sõnad/mõisted selgeks drillida. Selles mõttes on erinevate meetodite valik asjakohane, et kui õppija sõnu veel selgeks ei ole saanud,aga tegevus muutub igavaks, siis saab ta õppimise tegevust vahetada.

2. kodutöö

https://ifi7056.wordpress.com/2016/02/21/2-too-kognitiivse-oppimise-keskkondade-naited/

Teises kodutöös vali programm, mille fookuses on individuaalne õpiprotsess kas eõpikuga, veebimudeliga, transmeedia lahendus vms. ja analüüsi, kuidas programm toetab kognitiivse õppimise teooriaid (kuidas teadmist konstrueeritakse õppija peas; kuidas teadmine jõuab õpetajalt õppijani läbi kastutatud elementide; kuidas arvestatakse õppija õpistiiliga).

Teises kodutöös vaadeldavaks keskkonnaks valisin fotokursus.ee kursuse pildistamisest fototöötluseni. Kursus koosneb üheksast peatükist. Antud töö raames uurisin põhjalikumalt esimest peatükki.

Peatükk on omakorda jaotatud 11 alapeatükiks, mis kõik on u 0-20 lõigu pikkused. Üks peatükk koosneb pealkirjast kahest pildist ja piltidel olevate objektiivide tutvustusest. Ütleme nii, et normaalobjektiivde kohta sellest alapeatükist küll eriti midagi teada ei saanud. Selle eest on aga järgmine peatükk juba mahukam ja selgitab teleobjektiivide juures ära, mida näitavad mm objektiivide fookuskauguse kontekstis ja kuidas see pildil ikkagi välja näeb. Peatükk saab otsa ja kohe järgneb uus suur peatükk.

Vaatlesin ka peatükki nr 4, mis rääkis kompositsioonist. (Silma hakkasid jääma mõned kirja vead. Arvestades, et tegemist on tasulise kursusega võiks see pingutus ikka tehtud olla, et kirjavead on eemaldatud). Ülesehitus on sarnane eelmisele. Peatükk koosneb alapeatükkidest. Erinevus on siin alapeatükkide pikkused ja see et viimane alapeatükk on „Kordamisküsimused ja ülesanded“.

Peatükkide sees on rohkem pilte, mis sisu mõista aitavad ja paar viidet ka õppijale, kes soovib sel teemal rohkem teada. Peatükki lõpus on 4 kordamisküsimust, iseseisev ülesanne ja vastused küsimustele. Küsimused toetavad õpitu kordamist ja iseseisev ülesanne on päris mahukas ja tundub, et kui see läbi teha, siis on sellest õppijale ka palju kasu. Küsimusi võiks olla rohkem ja juba peatükkide vahel. Praegu saab õppija palju uut informatsiooni vahepealse kinnistamiseta ja kinnistamine toimub lõpus kõik korraga. Selle asemel võiks olla küsimused alapeatükkide lõpus ja mahukas iseseisev ülesanne peatükki lõpus, mis eeldab kogu peatükis õpitu rakendamist.

Viimane kursuse peatükk on fototöötlusest, kus iga alapeatükk koosneb videost, mis näitab kuidas tarkvara kasutada.

Kursuses esitamine online õpikeskkonna kursusena on minu arvates kursusesisu mitte optimaalne esitlemismeedium(va viimane peatükk). Sama hästi võiks kursus olla raamatu, voldiku või e-raamatu formaadis. Praegune formaat ei kasuta ära online kursuste võimalusi lisada interaktiivset sisu videode, audiofailide ja animatsioonide näol. Viimases peatükis, kus on interaktiivset sisu võiks see olla vaheldumisi tööriistade tööpõhimõtete kirjeldustega, et õppuril tekiks lisaks ühekordsele näitamisele ka aursaam, mida just tehti.

Kui seda kõike nüüd õpistiilide konteksti panna, siis kursus on üldiselt pigem ülesehitatud verbaalsetele kui visuaalsetele õppijatele (va viimane ptk). Kuna kursus on jaotatud peatükkideks ja sissejuhatav peatükk kui selline puudub, siis usun, et tervikule keskenduvatel õppijatel on seda kursust keerulisem läbida. Refleksiivne õppija hindab seda kursust arvatavasti kõrgemalt kui tegevuslik õppija, ses tegevusi ei ole liiga palju planeeritud. Samas võib tegevuslik õppija olla ise nii motiveeritud, et mõtleb endale lugedes tegevusi ja/või tahab loetut ise kohe katsetada. Kognitiivsest õppimise vaatevinklist tundub mulle, et kursusega soovitakse edasi anda teatav hulk teadmisi. Teadmiste edasi andmisel on mõeldud põhjalikult kuidas seda kergesti vastuvõetavateks osadeks jaotada, aga on unustatud tervikpilt ja ei ole korralikult läbi mõeldud kuidas õppijal oleks seda infot mugav omandada.

 

3.kodutöö

https://ifi7056.wordpress.com/2016/03/22/3-ulesanne-situatiivsed-oppematerjalid/

Leia situatiivse uurimusliku õppe või kogemusliku õppe õpistsenaarium paaris- või rühmatööks, mis rakendab situatiivset tunnetust ja põhjenda oma blogis õpistsenaariumit teooria põhimõtetest lähtuvalt, kasutades korrektselt mõisteid.

Situatiivses õppes on oluline roll õppimise protsessil, kus sisu ja protsessid ei ole üksteisest eraldatavad ning mõlemad on õppimise seisukohalt ääretult olulised. Situatiivse õppe alus on probleem, mis on eluline ja huvi tekitav.

Valisin õpitsenaariumi, mille käigus õpilased uurivad elektripirne ja nende mõju tervisele. Tööleht on mõeldud täitmiseks paaris või individuaalselt ning tööleht on esitanud probleemi, kas eelistada tuleks säästupirne või hõõglampe. Õpilastele on antud katsevahendite loetelu, mida nad võiksid/peaksid kasutama, aga ei ole öeldud, mida nad mõõtma peavad ehk otsustamine, mille põhjal pirne võrrelda on jäetud rühma enda otsustada ja arutleda. Näen selles võimalust õpilastel endil otsustada, mis on oluline argument ja juba õppida läbi oma kaaslaste kogemuste ja teadmiste seda nendega arutledes. Probleem on, mille alusel hinnata ja mis hüpoteesid paika panna.

Edasi planeeritakse rühmas katsete läbiviimine ja viiakse katsed läbi. Töö igas etapis on õpilastel piisavalt vabadust, et ise kujundada kuidas nad oma rohmas tööd planeerivad, samal ajal hoitakse teaduslikke järelduste tegemise struktuuri. Selle töölehe kaudu õpivad õpilased rühmas koostööd tegema ning ka lambipirnide kohta. Lisaks toimub hindamine läbi enesehinnangu ning kaaslate hinnagute. Sõltuvalt õpilaste eelteadmistest on tegu uurimusliku õppe või uuriva õppimisega.

4.kodutöö:

https://ifi7056.wordpress.com/2016/04/16/ulesanne-4-toetus/

Leia LePlanner.net jagamiskeskkonnast sotsiaal-kultuurilist õppimist rakendav õpistsenaarium ja põhjenda oma blogis õpistsenaariumit teooria põhimõtetest lähtuvalt, kasutades korrektselt mõisteid. 

Valisin õpistsenaariumi, mille käigus õpilased planeerivad jalgratta retke.

http://beta.leplanner.net/#/scenario/56ffddaa4fbc0e6a49cea5aealisin

sotsiaal-kultuurilised õpikäsitluse kohaselt loovad õpilased uut teadmist läbi kaaslastega Võgotski esimese printsiibi kohaselt õpib õpilane enim koos kaaslastega arutledes, sest nii omandab ta ka kaasõpilaste teadmised. Isiklikult arvan, et vähemoluline ei ole ka kaaslaste emotsioonid oma teadmisi jagades.

Minu poolt vaadeldavas õpistsenaariumis õpilaste ülesandeks planeerida rattamatk, mis algab kooli juurest ja lõppeb kooli juures. Planeerimine on jaotatud võimalikult osadeks, et lihtsustada planeerimise protsessi. Õpetaja roll on alguses juhendada ja kirjeldada toimuma hakkavat. Õppe protsessis on õpetaja roll nõustada. Kõik sisulise töö teevad õpilased. Näen sellest väga head koduloolist õppimist, sest õpilased teavad kodukandi kohta ikka erinevat infot ja see on hea meetod kodupaiga põnevate kohtade jagamiseks. Samal ajal õpivad ka õpilased koostööd ja planeerimist.

Kava vaadates jääb aga silma ajaplaneerimine ja tekib küsimus, kas valitud tegevused on võimalik ära teha kokku 14 minutiga. Mina pikendaksin kõiki aegu vähemasti 4 kordselt, et õpilastel oleks gruppides aega tegevusi mõelda, nende üle arutleda, leida kompromiss ja need interaktiivsetes keskkondadesse sisestada.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s