Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/03/22/neljas-teema-oppematerjalide-koostamine-nutiseadmetele/

Kuigi olin Socrative’st varem kuulnud ja näinud selle õpilase poolt kõrvalt, siis otsutasin selle ülesande käigus, siis Socrativega täpsemalt tutvust teha.

Konto loomise sai õnneks asendada Goole kontoga sidumisega kuigi tegutsemiseks oli vaja täita siiki oma andmetega ankeet, aga see on tühiasi uue parooli ja kasutajanime mäletamise kõrval. (Oma arvuti teab, aga probleeme tekib kui on teinekord vaja kuskil mujal kasutada).

Esimene leht oli küllaltki lihtne. Kus saad valida tegevuse, millega alustada. Mul ühtki küsimust veel ei olnud, seega alustasin küsimuste loomisega. Kõik on küllaltki intuitiivne. Sai luua avatud küsimusi, valikvastustega ja ka õige/vale valikuga. Mulle meeldis, et elementaarsel tasemel oli ka matemaatikale ja keemiale mõeldud ehk sai lisada astmeid ja väikseid sümboleid tähekõrvale alla. Kui küsimused loodud, siis läks põnevaks. Läbi viimise variante tunnis on mitmeid: Lithe test küsimused tulevad järjest, exit-ticket, kus on näha õpilaste progress ja Space Race. Space Race on äge, sest on näha õpilaste/meeskondade punkte, kuidas kellelgi läheb. Testisin ükssarvede varianti sellest.

Kuna mängisin üksi, siis liikus ainult üks ükssarv edasi.Capture2

Veel oli hea, et pärast olid tulemused ja vastused salvestunud ning saab näha kuidas keegi vastas.

Capture3

Nüüd pärast selle katsetamist kahetsen, et selleni varem ei jõudnud. Keskkonnast socrative kuulsin esimest korda juba ju 2 aastat tagasi. Oleks ma siis aru saanud kui äge see oleks olnud, siis oleks see vist täna minu lemmikkeskkond.

Põhjuseks on keskkonna intuitiivsus, lihtsus, visuaalne ilu, õpilastele interaktiivsus ja õpetajale lihtne variant õpilaste progressi jälgida.

 

Advertisements

Kolmas teema: Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Kodutöö juhend: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/03/08/kolmas-teema-veeb-2-0-vahendid-oppematerjalide-koostamiseks/

Teemaga tutvuma hakates jäi mulle esimese asjana silma Poll Maker ja minu üllatus oli suur kui nägin kui lihtne seda reaalselt kasutada on.

Sisestad küsimuse, vastusevariandid ja saadki juba küsimuse oma lehele lisada. Kui soovid saad vahepeal ka muid sätteid muuta.

Capture
Katsetamise käigus selgus, et wordpress blogi postitusse see eriti ilus ei jää 😦 (Lugesin uuesti õppejõu materjale ja sai selgituse). Proovisin ka emaili sobivat varianti. Kahjuks ka see ei jäänud päris nii nagu ootused olid. Tuli ainult kood, aga ei midagi visuaalset.
Õnneks saab jagada ka linki otse küsimusele: http://goo.gl/DPtW5G

Kuna takistuseks osutus WordPressi limitatsioon embeded sisu osas, siis uurisin, millised küsitluse võimalused peaksid töötama ja proovisin neist PollDaddy nimelist varianti. Sellel on nii tasuline kui ka tasuta vairant.

Küsimuse loomine oli taaskord küllaltki lihtne ja WordPressi lisamiseks oli vaja ka vaid ühte väikest juppi linki, sest keskkonnal oli eraldi võimalus wordpressi jaoks.

PollDaddy tulemuste nägemise juures annab tunda, et tegemist on tasulise keskkonna tasuta versiooniga, sest osade funktsioonide näitamise asemel suunab tasulist versiooni ostma.

aine “Haridustehnloogilised uuringud ja evalvatsioon” kodutööd

Olen selles aines piinlikult vähe kodutöid avaldanud. Osad neist olid mul tegelikult juba alustatud, aga olid poolikud. Võtsin ennast kätte ja lõpetasin nad käik ära. Ei hakkanud eraldi postitusi tegema, vaid koondasin kõik ühte kokku.

1. Kodutöö

https://ifi7056.wordpress.com/2016/02/07/iseseisev-too-1/

Leia üks õpikeskkond või digitoega õpistsenaarium, mis kasutab käitumuslikku õppimist. “Seosta käitumusliku õpikäsitluse karakteristikud õpidisaini elementidega ja tee konstruktiivset kriitikat.

Valisin keskkonnaks Quizlet. Quizlet on keskkond, mis aitab õppida sõnu või mõisteid koos tõlgete/selgitustega. Õppimiseks on mitu erinevat tasandit:

  • kas vaadata kaarte, kus on ühel pool sõna ja teisel pool selgitus,
  • saad harjutada sõnade kirjutamist, nii et näitab tõlget või vastupidi, et näed sõna ja pead kirjutama tõlke,
  • kuuled sõna ja pead harjutama selle kirjutamist,
  • saad teha testi, et teada saada kui palju sul juba selge on ja mis sa praegu hindeks saaksid,
  • otsida paare,
  • või mängida kosmose mängu.

Õppimise algatab õppija, kes valib, millist eelnevalt nimetatud varianti ta soovib õppimiseks kasutada. Sõltuvalt valitud viisist hakkab programm õppijale ette andma sõnu. Sõnad on ette määratud keskkonnast valitud sõnade seti järgi. Sõnade seti võib õpilastele koostada ja määrata õpetaja, kes need eelnevalt sisestab ja jagab õpilastega linki või võib õppija ka valida juba teiste õpetajate/koostajate poolt loodud settide vahel.

Keskkonna kasutamise eesmärk on need sõnad selgeks saada, seega drillitakse sõnade/mõistete kirjutamise/tundmise/teadmise oskust. See, millist neist täpselt drillitakse sõltub juba õppurist, tema soovidest ja soovitud õpitulemusest. Mulle meeldib, et õpilane saab ise valida, millist meetodit ta valib, sest nii saab õppur vastavalt oma eelteadmistele valida alguses kas lihtsama või keerulisema alguspunkti.

Kõigil juhtudel peale sõnakaartide vaatamise saab õpilane kas pidevalt või lõpus tagasisidet kuidas tal läheb. Testi variandi puhul lahendab õpilane kõik ülesanded ja lõpus saab tagasisidet. Tagasisidet saab ta iga küsimuse kohta eraldi (joonis 1) ja koondhinde ning protsendi näol (joonis 2).  Muude variantide puhul saab õpilane kohe teada, kas ta vastas õigesti või valesti ning sõnade kirjutamise juures näitab koha ära ka mis on õige vastus ning loeb kokku õigeid ja valesid vastuseid. Paaride otsimise mängus muutub vale paar punaseks ning kosmosemängu puhul kui mängija ei vasta etteantud aja jooksul õigesti küsitud mõistele, siis tuleb mõiste lihtsalt mehhaaniliselt läbi kirjutada (joonis 3).

Mulle tundub selle keskkonna suurim pluss olevat see, et õppija saab vastavalt oma võimetele ja huvidele valida kuidas ta need mõisted/sõnad ikkagi selgeks õpib. Teisalt võib see olla ka miinuseks õppijate puhul, kes ei ole väga iseseisvad ja kellele tuleb täpselt öelda, mida ja kuidas teha. Keskkonna eesmärk on sõnad/mõisted selgeks drillida. Selles mõttes on erinevate meetodite valik asjakohane, et kui õppija sõnu veel selgeks ei ole saanud,aga tegevus muutub igavaks, siis saab ta õppimise tegevust vahetada.

2. kodutöö

https://ifi7056.wordpress.com/2016/02/21/2-too-kognitiivse-oppimise-keskkondade-naited/

Teises kodutöös vali programm, mille fookuses on individuaalne õpiprotsess kas eõpikuga, veebimudeliga, transmeedia lahendus vms. ja analüüsi, kuidas programm toetab kognitiivse õppimise teooriaid (kuidas teadmist konstrueeritakse õppija peas; kuidas teadmine jõuab õpetajalt õppijani läbi kastutatud elementide; kuidas arvestatakse õppija õpistiiliga).

Teises kodutöös vaadeldavaks keskkonnaks valisin fotokursus.ee kursuse pildistamisest fototöötluseni. Kursus koosneb üheksast peatükist. Antud töö raames uurisin põhjalikumalt esimest peatükki.

Peatükk on omakorda jaotatud 11 alapeatükiks, mis kõik on u 0-20 lõigu pikkused. Üks peatükk koosneb pealkirjast kahest pildist ja piltidel olevate objektiivide tutvustusest. Ütleme nii, et normaalobjektiivde kohta sellest alapeatükist küll eriti midagi teada ei saanud. Selle eest on aga järgmine peatükk juba mahukam ja selgitab teleobjektiivide juures ära, mida näitavad mm objektiivide fookuskauguse kontekstis ja kuidas see pildil ikkagi välja näeb. Peatükk saab otsa ja kohe järgneb uus suur peatükk.

Vaatlesin ka peatükki nr 4, mis rääkis kompositsioonist. (Silma hakkasid jääma mõned kirja vead. Arvestades, et tegemist on tasulise kursusega võiks see pingutus ikka tehtud olla, et kirjavead on eemaldatud). Ülesehitus on sarnane eelmisele. Peatükk koosneb alapeatükkidest. Erinevus on siin alapeatükkide pikkused ja see et viimane alapeatükk on „Kordamisküsimused ja ülesanded“.

Peatükkide sees on rohkem pilte, mis sisu mõista aitavad ja paar viidet ka õppijale, kes soovib sel teemal rohkem teada. Peatükki lõpus on 4 kordamisküsimust, iseseisev ülesanne ja vastused küsimustele. Küsimused toetavad õpitu kordamist ja iseseisev ülesanne on päris mahukas ja tundub, et kui see läbi teha, siis on sellest õppijale ka palju kasu. Küsimusi võiks olla rohkem ja juba peatükkide vahel. Praegu saab õppija palju uut informatsiooni vahepealse kinnistamiseta ja kinnistamine toimub lõpus kõik korraga. Selle asemel võiks olla küsimused alapeatükkide lõpus ja mahukas iseseisev ülesanne peatükki lõpus, mis eeldab kogu peatükis õpitu rakendamist.

Viimane kursuse peatükk on fototöötlusest, kus iga alapeatükk koosneb videost, mis näitab kuidas tarkvara kasutada.

Kursuses esitamine online õpikeskkonna kursusena on minu arvates kursusesisu mitte optimaalne esitlemismeedium(va viimane peatükk). Sama hästi võiks kursus olla raamatu, voldiku või e-raamatu formaadis. Praegune formaat ei kasuta ära online kursuste võimalusi lisada interaktiivset sisu videode, audiofailide ja animatsioonide näol. Viimases peatükis, kus on interaktiivset sisu võiks see olla vaheldumisi tööriistade tööpõhimõtete kirjeldustega, et õppuril tekiks lisaks ühekordsele näitamisele ka aursaam, mida just tehti.

Kui seda kõike nüüd õpistiilide konteksti panna, siis kursus on üldiselt pigem ülesehitatud verbaalsetele kui visuaalsetele õppijatele (va viimane ptk). Kuna kursus on jaotatud peatükkideks ja sissejuhatav peatükk kui selline puudub, siis usun, et tervikule keskenduvatel õppijatel on seda kursust keerulisem läbida. Refleksiivne õppija hindab seda kursust arvatavasti kõrgemalt kui tegevuslik õppija, ses tegevusi ei ole liiga palju planeeritud. Samas võib tegevuslik õppija olla ise nii motiveeritud, et mõtleb endale lugedes tegevusi ja/või tahab loetut ise kohe katsetada. Kognitiivsest õppimise vaatevinklist tundub mulle, et kursusega soovitakse edasi anda teatav hulk teadmisi. Teadmiste edasi andmisel on mõeldud põhjalikult kuidas seda kergesti vastuvõetavateks osadeks jaotada, aga on unustatud tervikpilt ja ei ole korralikult läbi mõeldud kuidas õppijal oleks seda infot mugav omandada.

 

3.kodutöö

https://ifi7056.wordpress.com/2016/03/22/3-ulesanne-situatiivsed-oppematerjalid/

Leia situatiivse uurimusliku õppe või kogemusliku õppe õpistsenaarium paaris- või rühmatööks, mis rakendab situatiivset tunnetust ja põhjenda oma blogis õpistsenaariumit teooria põhimõtetest lähtuvalt, kasutades korrektselt mõisteid.

Situatiivses õppes on oluline roll õppimise protsessil, kus sisu ja protsessid ei ole üksteisest eraldatavad ning mõlemad on õppimise seisukohalt ääretult olulised. Situatiivse õppe alus on probleem, mis on eluline ja huvi tekitav.

Valisin õpitsenaariumi, mille käigus õpilased uurivad elektripirne ja nende mõju tervisele. Tööleht on mõeldud täitmiseks paaris või individuaalselt ning tööleht on esitanud probleemi, kas eelistada tuleks säästupirne või hõõglampe. Õpilastele on antud katsevahendite loetelu, mida nad võiksid/peaksid kasutama, aga ei ole öeldud, mida nad mõõtma peavad ehk otsustamine, mille põhjal pirne võrrelda on jäetud rühma enda otsustada ja arutleda. Näen selles võimalust õpilastel endil otsustada, mis on oluline argument ja juba õppida läbi oma kaaslaste kogemuste ja teadmiste seda nendega arutledes. Probleem on, mille alusel hinnata ja mis hüpoteesid paika panna.

Edasi planeeritakse rühmas katsete läbiviimine ja viiakse katsed läbi. Töö igas etapis on õpilastel piisavalt vabadust, et ise kujundada kuidas nad oma rohmas tööd planeerivad, samal ajal hoitakse teaduslikke järelduste tegemise struktuuri. Selle töölehe kaudu õpivad õpilased rühmas koostööd tegema ning ka lambipirnide kohta. Lisaks toimub hindamine läbi enesehinnangu ning kaaslate hinnagute. Sõltuvalt õpilaste eelteadmistest on tegu uurimusliku õppe või uuriva õppimisega.

4.kodutöö:

https://ifi7056.wordpress.com/2016/04/16/ulesanne-4-toetus/

Leia LePlanner.net jagamiskeskkonnast sotsiaal-kultuurilist õppimist rakendav õpistsenaarium ja põhjenda oma blogis õpistsenaariumit teooria põhimõtetest lähtuvalt, kasutades korrektselt mõisteid. 

Valisin õpistsenaariumi, mille käigus õpilased planeerivad jalgratta retke.

http://beta.leplanner.net/#/scenario/56ffddaa4fbc0e6a49cea5aealisin

sotsiaal-kultuurilised õpikäsitluse kohaselt loovad õpilased uut teadmist läbi kaaslastega Võgotski esimese printsiibi kohaselt õpib õpilane enim koos kaaslastega arutledes, sest nii omandab ta ka kaasõpilaste teadmised. Isiklikult arvan, et vähemoluline ei ole ka kaaslaste emotsioonid oma teadmisi jagades.

Minu poolt vaadeldavas õpistsenaariumis õpilaste ülesandeks planeerida rattamatk, mis algab kooli juurest ja lõppeb kooli juures. Planeerimine on jaotatud võimalikult osadeks, et lihtsustada planeerimise protsessi. Õpetaja roll on alguses juhendada ja kirjeldada toimuma hakkavat. Õppe protsessis on õpetaja roll nõustada. Kõik sisulise töö teevad õpilased. Näen sellest väga head koduloolist õppimist, sest õpilased teavad kodukandi kohta ikka erinevat infot ja see on hea meetod kodupaiga põnevate kohtade jagamiseks. Samal ajal õpivad ka õpilased koostööd ja planeerimist.

Kava vaadates jääb aga silma ajaplaneerimine ja tekib küsimus, kas valitud tegevused on võimalik ära teha kokku 14 minutiga. Mina pikendaksin kõiki aegu vähemasti 4 kordselt, et õpilastel oleks gruppides aega tegevusi mõelda, nende üle arutleda, leida kompromiss ja need interaktiivsetes keskkondadesse sisestada.

Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Seekordne ülesande kirjeldus: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/04/04/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-5/

Autoriõiguste teema on keeruline ja teadmatusest on lihtne on teadmatusest autoriõiguste vastu eksida. Koolitöös olen näinud mitmeid materjale, kuhu on lisatud pilte, aga autoritele ei ole viidatud. Usun, et nendes olukordades on tegemist olnud pigem teadmatuse kui tahtliku eksimisega. Meie (õpetajas/ühis)konda ei ole lihtsalt väga haritud sel teemal kuidas täpselt ja mida kasutada võib. Pigem teavad sellest rohkem need, kellele see teema igapäevaselt oluline ja ülejäänud paistavad justkui midagi teadvat sellest, aga päris täpselt aru ei saa. Siin on väike teemaväline lugu kuidas üks käsitööline enda tikandi ühelt tootelt leidis ja mida ta oma autoriõigusi taga ajades veel avastas: http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=12&singlepost=114602&hc_location=ufi

Kuna mind huvitas kui palju erinevatest materjalidest ikkagi on creative commonsi litsentsiga kasutamiseks lubatud, siis vaatasin kõige pealt läbi mõned keskkonnad, mida õpetajad kasutavad: koolikotti ja kool.ee. Uurisin tavapäraselt matemaatika materjale. Täpsemat otsimise fookust mul veel ei olnud. Õppejõud on oma postituses ka teinud ülevaate, millistes keskkondades kui palju avatud litsentsiga materjale leida võib ülesande teooria osa tabelis 1: https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/.

Kool.ee lehel ei märganud ma mitte mingeid autoriõiguste kohta õppematerjalide enda juures. Mitmed materjalid, mida vaatasin, olid suures nimekirjas lihtsalt pealkirjana ja klikkides tõmbas kohe faili minu arvutisse. Nendel failidel ei olnud juures autorõiguste märke. Mitmetel ei olnud ka autori nime. Üritasin leida lehe üldisest menüüst viiteid, autoriõigustele, aga ei leidnud neid. Mis tekitas minus küsimuse, et kui materjalid on internetis üleval, viidet autorile ja litsentsile ei ole, aga keegi kasutab neid ja paneb oma nime peale, mis siis saab kui autor välja ilmub ja kinnitab, et need on tema materjalid, samas ühtki tõendust tal justkui ei ole selle kohta. Kas nende materjalide printimine ja kasutamine klassiruumis läheb vastuollu autoriõigustega? Raamatutel on kirjas, et nende paljundamine on keelatud, aga kas see kehtib ka interneti materjalide puhul, millel on märge kõik õigused kaitstud?
Järgmisena vaatasin e-koolikotti, mis on uus repositoorium ja millele ootused on suured. Leidsin, et igal õppematerjalil on juures litsentsi tüübi märge. Kõik materjalid, mis ma leidsin olid märgitud litsentsitüübiga: “Kõik õigused kaitstud”. Nii nagu mina olen autorõiguste kaitsmisest aru saanud, siis ma ei tohi neid materjale kasutada ja enda jaoks ilma autori nõusolekuta kasutada. Loodetavasti kui õpetajad selle keskkonna enda jaoks avastavad, tuleb sinna creative commonsi litsentsiga materjale juurde, võimalus selleks on loodud. Hetkel ei leidnud ühtki, mis oleks avatud litsentsiga.

Läksin oma otsimisega konkreetsemaks ja hakkasin otsima algebralise lihtsustamise materjale, mis oleks cc litsentsiga, mis lubaks materjali endale sobivaks kohandada. Teema valisin selle, mis on minu arvates põhikooli kõige keerulisem õpilastele ja mille kohta õpikutes huvitavaid ja selgitavaid materjale on vähe.

Leidsin veeblehe http://www.senteacher.org/print/. Lehe allosas on öeldud, et enamus materjalid on CC BY-NC-SA 3.0 litsentsiga. Kahjuks sellel lehel ei olnud algebralist lihtsustamist.

Eesti keelse otsinguga kahjuks selle teema kohta materjal ei leidnud.

Inglise keeles leidsin mitmeid youtube videod, aga mitte ühtki töölehte.

Oma otsingu tulemustena võin öelda, et saan aru õpetajatest, kes küll tahaksid leida ja kasutada materjale minemata vastuollu autoriõigustega, aga loobuvad sest nii on kasutuskõlblike materjalide hulk väga väike. Loodan, et õpetajate teadlikus, soov ja valmidus oma materjale jagada kasvab ja seeläbi kasvab ka creative commonsi jagamisõigustega levivate materjalide hulk.

Usun, et tulevikus olen autoriõiguste litsentsiga rohkem kursis ja mõtlen oma tegevustes sellele natukene rohkem. Sooviksin oma materjalide puhul kasutada litsentsi, mis lubab materjali kohandada ja edasi jagada või muuta ja edasi jagada mitte ärilistel eesmärkidel.

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Seekordne ülesanne on leitav siit.

Katsetasin Xertet, sest see jättis loengus mulje kui kõige suuremate võimalustega keskkonnast. Katsetamise ajal ei pidanud pettuma. Võimalusi oli rohkem kui oskasin ette kujutada. Kohati oli isegi raske valida, millist neist katsetada.

Erinevate vahendite kasutamine oli lihtne ja mugav. Tabasin ennast ka mõttelt, et see on palju lihtsam, intuitiivsem ja kiirem kui Moodle-s erinevate õppevahendite koostamine. Kuid kui hakkasin proovima interaktiivset graafikut ja ma ei saanud täpselt aru, mis kuhu käib, ei leidnud ma help nuppu või üldse abi, kuidas seda teha.  Teiskordsel otsimisel leidsin lehe alt teksti, mis viitas pdf-le, mis juhendab. Kasutajamugavuse mõttes eelitaksin siiski, et selline oluline info oleks kergesti mõne üldteada kergesti leitava sümboli alt leitav.

Moodle’sse eksportimisel tekkis tõrge. Selle käigus avastasin, et Xertes loodud sisupaketti saab kasutada ka ilma mõne teise keskkonnata. Piisab kui zip fail arvutis lahti pakkida ja saab ka nii sisu kasutada. Et aga siiski sisupakett Moodle’sse jõuaks uurisin kursusekaaslastelt ja tuli välja, et ma ei olnud ainuke, kel sellinne probleem oli. Päev hiljem oli ka vastus – täpitähed tekitavad probleeme.

Mulle meeldis, et sisupakett nägi Moodles viisakas ja kena välja ning kasutaja saab miinimaalselt välimust endale sobivamaks kohendada.

Edaspidi sooviksin veel uurida:

  • kuidas Moodle-s õpetaja näeb, mida õpilased on Xerte sisupakettides teinud ja kuidas neil läinud on ning kas ka hindamise saab erinevatele ülesannetele külge panna
  • miks mul kumbi youtube vahend tööle ei hakkanud
Xerte plussid
  • palju võimalusi
  • palju on interaktiivseid võimalui, mida muudes keskkondades kohanud ei ole
  • lihtne
  • visuaalselt korrektne
  • mugav
xerte miinused
  • Mõned funktsioonid võiksid olla kergemini leitavad(export, abi)
  • Eesti õpetajaskonda arvestades on ainult inglise keel laiemat kasutamist pärssiv
  • Täppitähed tekitavad tehnilisi tõrkeid

Kokkuvõttes tundub väga potensiaalne keskkond olevat. Loodetavasti tõlgitakse osa sellest ka eesti keelde :=)

Minu koostatud sisupakett:
http://www.hanspoldoja.net/moodle/mod/scorm/view.php?id=255

Õpileping

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Soovin õppida, kuidas luua korralikke õppevahendeid, mis täidaksid õppeeesmärke. Kuidas kasutada juba olemasolevaid õppevahendeid ning kuidas need endale sobilikeks kohandada ning mis piirangud sellistes olukordades on (creative commons).

Teine oluline teema on kuidas enda koostatud õppematerjale koondada ja neid jagada.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

See teema on oluline, sest selle teemal küsivad gümnaasiumi õpetajad tihti nõu (Kuidas materjale asjakohaselt esitada, lisada erinevaid materjale jne).

Teine teema on oluline selleks, et endal oleks ülevaade, mida ma koostanud olen ja millised minu materjalid internetist leitavad on, et need oleks minu nimega seotud ja mulle endal oleks ülevaade nö portfoolio. Samas sooviksin, et need oleks võimalikult lihtsasti leitavad ja ei oleks kinnistes süsteemides, kuhu huvilised ei pääse ligi.

Samuti sooviksin tegeleda kirjandusega, mis analüüsiks julgelt digitaalseid õppematerjale ja nende efektiivsust võrreldes mitte digitaalsete õppematerjalidega.  Kuidas eristada digirabelemist digiõppimisest.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Minu eesmärk on selles aines kõik blogi postitused kirjutada õigeaegselt, et olla ülejäänud kursusega samas tempos.

Kirjandust hakata ka ise natukene otsima ja sellega tutvuma.

 

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Tean, et mul on märtsi esimesel kolmel nädalal ajaga ülikitsas. Proovin sellega arvestada ja oma tegevused sel perioodil väga ratsionaalselt planeerida.

Kindlasti plaanin õppematerjalide teemal ka kolleegidega suhtlust jätkata, et üheskoos minu teadmiste kasvuga toimuks ka arusaama, mida õpetajad vajavad, kasv.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Olen oma eesmärgid saavutanud kui semestri lõpuks on mul nö enda portfoolio, kuhu koondan enda koostatud õppematerjalid.

Olen koostöös kolleegidega lahendanud nende mure otstarbeka õppematerjali esitluse osas, sealjuures teadlikult arvestades kõiki autoriõigusega seotud piiranguid.

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesande juhend asub siin: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/02/08/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid-4/


Õpiobjektide repositooriumid on põnev teema, sest tänapäeval on IKT vallas palju võimalusi, millest me teadlikud ei ole või mida me isegi soovida ei oska. Kui tahta kõigega kursis olla või kui on soov mingit kindlat probleemi lahendada või mingit teemat käsitleda, siis lihtsalt google otsinguga võibki erinevaid vahendeid otsima jäädagi.

Valisin esimeseks testitavaks objektiks valisin liitotsingu süsteemi GLOBE (http://www.globe-info.org). Kahjuks pidin pettuma, sest leht ei ole töökorras.

Järgmisena valisin Curriki (http://www.curriki.org).Natukene aega liikusin sellel lehel ringi. Sattusin ka sellisse juhuse otsa, kus õppematerjali all oli viide erakoolitusfirmale, kust endale leida õpetaja, kellega Skype teel koos teemasid õppida. Ei olnud just see, mida otsisin. See pani mind mõtlema sellele, kas õpetajad, kes minu koolis töötavad, kas nad läheksid sellele lehele õppematerjale otsima. Vastus oli “EI”. Mõni võib-olla läheks, aga 75% õpetajatest jätaksid keele tõttu selle tegemata.

Selle argumendi tõttu valisin Koolielu (http://www.koolielu.ee). Olen koolieluga tuttav. Meie tutvus ei ole aga väga põhjalik. Kui koolielu tänaval vastu kõnniks, siis me “Tere” vist ei ütleks. Olen kasutanud Koolielu seni töövahendite juhendite jaoks, et ma ei peaks neid ise alati tegema.

See kord otsustasin, et tutvun põhjalikult nende pakutava õppevaraga. Valisin aine, mis on minu arvates koolis üks suurimad väljakutseid – matemaatika.

Esiteks tutvusin õppevara otsimise loogikaga ja leidsin mugava õppekavapuu. Kõige pealt saad valida õppeaine ja siis on õppevara jaotatud kooliastmete ja teemade kaupa.

 

Teiseks valisin kolm teemat, mida kolmes kooliastmes õpetatakse. Valisin teema, mida selles kooliastmes õpetatakse ja mille omandamine on järgmistes kooliastemetes oluline järgmiste teemade omandamiseks. Valiku tegin enne kui õppevara otsima hakkasin.

I kooliaste

korrutamine 10 piires

II kooliaste

protsendid

III kooliaste

algebraliste murdude liitmine ja lahutamine

Tulemused

I kooliaste materjalide seast leidsin korrutamise üles. Natuke keeruline oli keeruline korrutamise koht üles leida, aga lõpuks leidsin sealt alt palju erinevaid viiteid nii töölehtedele kui ka mängudele. Samuti leiab selle teemalisi materjale kui lihtsalt otsingusse sisestada korrutamine. Materjalid, mis välja tulevad küll erinevad vähesel määral õppevarapuust leitud materjalidest, aga ma ei näe selles probleemi.

II kooliastme materjalide hulgast leidsin protsentarvutused kiiremini. Avastasin, et koolielusse on ka lisatud vene keelseid õppematerjale. Minu arvates on see tore, et koolielu on mõeldud mitte ainult eesti keelsete materjalide jagamiseks See pani mind mõtlema, et koolielu võiks võimaldada ka materjalide sorteerimist sisu keele järgi. Näiteks kui eesti keelne mäng asub inglise keelses keskkonnas, siis on märgitud, et see õppevara on eesti keelne ja kui eesti keelses keskkonnas on vene keelne materjal, siis võiks olla märge, et see on vene keelne. Ehk et oluline on õppematerjali sisu keel.

Mulle meeldib, et leitud vahendite loetelus on kohe võimalik näha, mis tüüpi õppevaraga tegu on (esitlus, mäng, äpp, koduleht jne).

Leitud materjalid tunduvad asjalikud ja õpetajale kergesti kasutatavad.

III kooliaste materjalidest navigeerisin kohta, kust võiks eelnimetatud teema leida(MatemaatikaIII kooliasteALGEBRAAlgebraline murd. Tehted algebraliste murdudega). Kahjuks ei olnud seal ühtki õppematerjali.

Mulle meeldib, et kuigi õppematerjale veel ei ole, on selle jaoks koht juba valmis. Esiteks näeb õpetaja, et sellle kohta siit veel materjale ei leia ja teiseks on uute materjalide lisamisel juba koht, kuhu materjale lisada olemas.

Koolieluga tutvumise järel olen koolielu õppevara osas meeldivalt üllatunud. Arvan, et mitmed sealsed tugevused võiksid üle kanduda ka töövahendite sektsiooni. Vahendite leidmine käib ainult üksikute märksõnade kaudu ja seda, kas ja milliste vahenditega need töötavad ja/või milliseid vaja on, ei saa tihti enne teada kui olla konkreetse töövahendi lehel või juhendit lugedes.

Usun, et koolielul on Eesti üldhariduse kontekstis teiste repositooriumidega võrreldes suurem potentsiaal just seetõttu, et see arvestab eesti koolide õppekavaga.

Vastupidise näitena soovisin kae koolist anda õpilastele koduöö ülesannet harilike murdude lahutamise teemal. Paraku oli kae koolis hariliku murdude teema, mis oli kohe järgmine harilike murdude liitmisele selline, kus vastused tulid negatiivsed või lahutati negatiivsest murrust negatiivne murd. Eestis õpetatava õppekava järgi tuleb see teema alles järgmises kooliastemes. Arvatavasti on inglise keelse KhanAcademy õppematerjalid tõlgitud, aga ei ole arvestatud Eestis õpetatavat teemade järjekorda. See probleem esineb ka inglise keelsete keskkondade töölehtedega, kus eeldatatavad eelteadmised ei kohandu meie õppekavaga.

Seetõttu usun, et Koolielul on suur potentsiaal. Selleks, et see potentsiaal realiseeruks oleks vaja, et õpetajad enda loodud või leitud materjale Koolielu keskkonda üles laeksid. Usun, et põhjus, miks seda ei tehta veel mahus nagu seda võiks teha (vt III kooliastmes otsitud materjali tulemusi) peitub õpetajate mõtteviisis. Ei olda valmis või ei julgeta oma õppematerjale avalikult jagada ja ei saada aru, mis kasu sellest saab. Selleks, et see mõtteviis muutuks oleks vaja süsteemset teavitustööd, kuidas see mulle kasulik on. Küll see julgus järgi tuleb.

 


Selle koduöö lugemise ajal soovisin muuta ka tekstide lugemist efektiivsemaks ja alguses otsisin varianti, mis eesti keelse teksti heliks muudab, aga toimivat varianti ei leidnud (selle ajaga oleks mul soovtud artikkel ammu juba läbi olnud). Loobusin ja lugesin ja siis meenus mulle üks rakendus, mis kunagi välja tuli, aga toona oli ta veel prototüübina ja ei olnud võimalik seda kasutada eriti. Otsisin üles ja installisin selle. Olen seda testinud ja jube vinge asi on. http://spritzinc.com/